Toidu säilimisaeg sõltub paljudest parameetritest, sealhulgas, kuid mitte ainult, allpool loetletutest.
- Tooraine kvaliteet
- Tooraine keemiline koormus
- Tooraine mikrobioloogiline koormus
- Tooraine liik
- Tooraine tootmismeetod
- Lõpptoote keemiline koostis
- Lõpptoote füüsikaline struktuur
- Lõpptoote mikrobioloogiline koormus
- Lõpptoote veeaktiivsus aw
- Lõpptoote rasvasisaldus
- Lõpptoote pH-väärtus
- Asjaomase toidu tootmismeetod
- Protsessiparameetrid, nagu temperatuur, rõhk ja niiskus, millele toit tootmise ajal allub
- Säilitusainete kasutamine või mittekasutamine
- Toiduohutuse põhipraktikate järgimise tase tootmise ajal
- Toidu pakendamise meetod
- Toidu pakendamiseks kasutatav materjal
- Toidu ladustamistingimused
- Toidu veotingimused
Nagu eespool märgitud, mõjutavad toidu säilimisaega paljud parameetrid.
Hea tootmistava kohaselt valmistatud värskelt pressitud puu- ja köögiviljamahlad vajavad teatud töötlemist, et säilitada oma kvaliteet ja omadused kindla aja jooksul. Ka selle aja määramine on eraldi erialane ülesanne.
Toidu säilitamiseks on mitu meetodit ning iga meetodi rakendamine võib toidu liigist sõltuvalt erineda.
Puu- ja köögiviljamahlade sobivaim säilitusmeetod on kuumtöötlus.
Puu- ja köögiviljamahlade säilitamist kuumtöötlusega saab teostada mitmel viisil.
Need meetodid erinevad sõltuvalt paljudest parameetritest, näiteks protsessi liigist, kuumtöötlustehnoloogiast ja töötlusajast.
Meetodi valik võib sõltuda ka toote liigist ja tootmisvõimsusest.
Viimasel ajal on levinud värskete puu- ja köögiviljamahlade igapäevane tootmine väga väikeses mahus.
Neid tooteid pakutakse klientidele tavaliselt dieettoodetena.
Ettevõtetes, kus toodetakse väikestes kogustes mitut mahlaliiki, näiteks mõni tuhat pudelit päevas, saab sobivaima kuumtöötluse teha vannpastörisaatoritega.
Kui vajate tuge toidu säilimisaja uuringutes, teeme meeleldi koostööd.